Taime kasvatus.

Koolis, arvutiõpetuses anti meile ülesanne. Tuleb kasvatada üks taim märtsiks. Valisin taimeks redise, nii et hakkan siia sisse kirjutama taime arengut iga nädal.

Eesti Vabariik

1.
a. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

b. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

c. Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius.

d. Presidendi ametihoone asub Kardioru lossi lähedal.

2. Eesti praegune president on Toomas Hendrik Ilves. Enne Toomas Hendrik Ilvest oli Arnold Rüütel, Lennart Meri, Heinrich Mark jne. Muidugi on ka väga populaarne Konstantin Päts.

3. Eesti riigi sümbolid on lipp, vapp, riigivapp hümn.

4. Eesti Vabariigi vapp

5. Riigipühade puhul heisatakse alati sinimustvalge lipp.

6.Heisatakse riigilipud kolmekuningapäeval, emadepäeval, Eesti lipu päeval jne. Kasutasin Vikipeediat.

7.Lauldakse Eesti hümni näiteks aastapäeval ja muuldel tähtsatel päevadel nagu 1. septembril.Tuleb püsti seista, meestel ei tohi müts peas olla ja ei tohi lollitada.

8. Kogub rahvas seisab püsti ja ei vahi ringi.

9.Vaba on riik ja rahvas kui nad pole võõra võimu all ja kõigil on sõnavabadus.

10.Nõukogude Eestis ei tohtinud Eesti lippu näidata, ega usklik olla.

11.Kindlasti eestalsed peavad olema hoolivad oma keele ja maa üle ning seda austama. Kindlasti kui uus keel oleks,  poleks Eesti enam Eesti.

12. Muidu kukuks riik kokku, kui poleks korralike kodanikke kes töötaks.

13.Need lipud kuuluvad Euroopa liitu, ka Eesti kuulub sinna hulka.

8.

Ristsõna

Minu ristsõna  http://mhg.tartu.ee/janika/5A/rs1/anna.htm

1.Ookean on maailma mere suurim osa.Ookean on tegelikult üks suur veekogu, kuid seda lahutavad mandrid. Ookeanid moodustavad maailmast üle 70 %-di. Ookean katab põhiliselt lõunapoolkera (81%) kuid põhjapoolkera 61%, mis mõjutab ka kliimat. http://et.wikipedia.org/wiki/OokeanOokeanid on Vaikne ookean, Atlandi ookean, India 2. Maailmas ookeanis olev kõige sügavam koht on Mariaani sügavik. See asub Vaikses ookeani lääneosas. See on kuni 11 022 m. alla merepinna. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean.
3.Järve vesi on soolane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, palju on sulfaate. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri
4. Maailma sügavaim järv on Baikal. See asub Venemaal ja see moodustab üle nelja viiendiku Venemaa magedast veest. (kogu maailmas üks viiendik) Baikali järve kõige sügavam koht on 1637 m. (keskmine sügavus 758 m.)
5.Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Kraater asub Saaremaal Kaalis, 20 km. kuressaarest kirdes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_j%C3%A4rv

.6 Maailma veerohkeim jõgi on Amazonas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km, Ucayali lätteist üle 7000 km, valgla suurus on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias lühike piirilõik on ka Kolumbiaga. Samas peetakse Amazonast ka kõige pikemaks jõeks Niiluse kõrval, kuid uuringuid seletatakse erinevatel viisidel (mis annavad erinevad tulemused). Selles asjas ei olda tänapäevalgi kindlad.
http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas
7. Emajõgi voolab Võrtsjärve ja Peipsi järve vahel. See läbib Tartu. Sellel aastal (2010) oli Tartus emajõe veetase väga kõrge.

vee ringkäik looduses