1.Ookean on maailma mere suurim osa.Ookean on tegelikult üks suur veekogu, kuid seda lahutavad mandrid. Ookeanid moodustavad maailmast üle 70 %-di. Ookean katab põhiliselt lõunapoolkera (81%) kuid põhjapoolkera 61%, mis mõjutab ka kliimat. http://et.wikipedia.org/wiki/OokeanOokeanid on Vaikne ookean, Atlandi ookean, India 2. Maailmas ookeanis olev kõige sügavam koht on Mariaani sügavik. See asub Vaikses ookeani lääneosas. See on kuni 11 022 m. alla merepinna. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean.
3.Järve vesi on soolane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, palju on sulfaate. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri
4. Maailma sügavaim järv on Baikal. See asub Venemaal ja see moodustab üle nelja viiendiku Venemaa magedast veest. (kogu maailmas üks viiendik) Baikali järve kõige sügavam koht on 1637 m. (keskmine sügavus 758 m.)
5.Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Kraater asub Saaremaal Kaalis, 20 km. kuressaarest kirdes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_j%C3%A4rv

.6 Maailma veerohkeim jõgi on Amazonas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km, Ucayali lätteist üle 7000 km, valgla suurus on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias lühike piirilõik on ka Kolumbiaga. Samas peetakse Amazonast ka kõige pikemaks jõeks Niiluse kõrval, kuid uuringuid seletatakse erinevatel viisidel (mis annavad erinevad tulemused). Selles asjas ei olda tänapäevalgi kindlad.
http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas
7. Emajõgi voolab Võrtsjärve ja Peipsi järve vahel. See läbib Tartu. Sellel aastal (2010) oli Tartus emajõe veetase väga kõrge.

vee ringkäik looduses